Isa süda, rauast süda raske | |
hoovas sõnu kaljumüüri summa | |
mis raadasid-raiusid lainehordidena | |
need leidnud kodu hinge tule kumas | |
Vihas, tormis, ühisjõus | |
rammu tuultest kogus | |
Ei saanud teda hõbe, ei saanud teda kuld | |
süda vaid teenis terast ja tuld | |
hääl kui laante kaikuv müha | |
isal oli raske rauast süda | |
Ta salameeltes sõnas rammu vaba hinge | |
tõukas ülbed ja reetis arad meis | |
valades verd, unustas valu, silmad sulges | |
vandus südamest, raskest painest tardus | |
Meil on omad kangelased | |
nende jõud on meite hinges | |
Aastad läksid, armastus südamest kadus | |
hing laanena kaikus kui otsatu müha | |
tuleme kokku, laulame ridasid vanu | |
isal raske, raske rauast süda | |
Tõuske me vennad, tõuske õeksed | |
hoidke seda oma hinges |
Isa sü da, rauast sü da raske | |
hoovas s nu kaljumüü ri summa | |
mis raadasidraiusid lainehordidena | |
need leidnud kodu hinge tule kumas | |
Vihas, tormis, ü hisj us | |
rammu tuultest kogus | |
Ei saanud teda h be, ei saanud teda kuld | |
sü da vaid teenis terast ja tuld | |
h l kui laante kaikuv mü ha | |
isal oli raske rauast sü da | |
Ta salameeltes s nas rammu vaba hinge | |
t ukas ü lbed ja reetis arad meis | |
valades verd, unustas valu, silmad sulges | |
vandus sü damest, raskest painest tardus | |
Meil on omad kangelased | |
nende j ud on meite hinges | |
Aastad l ksid, armastus sü damest kadus | |
hing laanena kaikus kui otsatu mü ha | |
tuleme kokku, laulame ridasid vanu | |
isal raske, raske rauast sü da | |
T uske me vennad, t uske eksed | |
hoidke seda oma hinges |
Isa sü da, rauast sü da raske | |
hoovas s nu kaljumüü ri summa | |
mis raadasidraiusid lainehordidena | |
need leidnud kodu hinge tule kumas | |
Vihas, tormis, ü hisj us | |
rammu tuultest kogus | |
Ei saanud teda h be, ei saanud teda kuld | |
sü da vaid teenis terast ja tuld | |
h l kui laante kaikuv mü ha | |
isal oli raske rauast sü da | |
Ta salameeltes s nas rammu vaba hinge | |
t ukas ü lbed ja reetis arad meis | |
valades verd, unustas valu, silmad sulges | |
vandus sü damest, raskest painest tardus | |
Meil on omad kangelased | |
nende j ud on meite hinges | |
Aastad l ksid, armastus sü damest kadus | |
hing laanena kaikus kui otsatu mü ha | |
tuleme kokku, laulame ridasid vanu | |
isal raske, raske rauast sü da | |
T uske me vennad, t uske eksed | |
hoidke seda oma hinges |