Kas on kangeim kivist süda | |
või on tunne kodust kindlam, | |
seal kus õed ja vennad laulvad, | |
ära tõmbab ikke sinna. | |
Mäletan paari silmi | |
jälgimas mind kesköö eel, | |
keegi kutsus mind, keegi minu oma, | |
kelle moodi muutund meel. | |
Kas mul tõesti hundi süda sees?! | |
Lase, vend, mul ära minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
lähen üksi metsa ära, | |
hundi süda sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
üksildus on kaaslaseks, | |
lähen üksi metsa ära, | |
hundi süda sees! | |
Tunded põletan ma tuhaks, | |
nelja kaarde tuultesse, | |
seljalt lükkan sakste rooja, | |
ära lähen laantesse! | |
Kuid jätan teile oma südame, | |
kuhu noaga kraapisin nime, | |
see mäletab mind, see mäletab teid, | |
et truuks jäin endale. | |
Kas mul tõesti hundi süda sees?! | |
Lase, õde, mul ära minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
lähen üksi metsa ära, | |
hundi süda sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
üksildus on kaaslaseks, | |
lähen üksi metsa ära, | |
hundi süda sees! |
Kas on kangeim kivist sü da | |
v i on tunne kodust kindlam, | |
seal kus ed ja vennad laulvad, | |
ra t mbab ikke sinna. | |
M letan paari silmi | |
j lgimas mind kesk eel, | |
keegi kutsus mind, keegi minu oma, | |
kelle moodi muutund meel. | |
Kas mul t esti hundi sü da sees?! | |
Lase, vend, mul ra minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
ü ksildus on kaaslaseks, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tunded p letan ma tuhaks, | |
nelja kaarde tuultesse, | |
seljalt lü kkan sakste rooja, | |
ra l hen laantesse! | |
Kuid j tan teile oma sü dame, | |
kuhu noaga kraapisin nime, | |
see m letab mind, see m letab teid, | |
et truuks j in endale. | |
Kas mul t esti hundi sü da sees?! | |
Lase, de, mul ra minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
ü ksildus on kaaslaseks, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! |
Kas on kangeim kivist sü da | |
v i on tunne kodust kindlam, | |
seal kus ed ja vennad laulvad, | |
ra t mbab ikke sinna. | |
M letan paari silmi | |
j lgimas mind kesk eel, | |
keegi kutsus mind, keegi minu oma, | |
kelle moodi muutund meel. | |
Kas mul t esti hundi sü da sees?! | |
Lase, vend, mul ra minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
ü ksildus on kaaslaseks, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tunded p letan ma tuhaks, | |
nelja kaarde tuultesse, | |
seljalt lü kkan sakste rooja, | |
ra l hen laantesse! | |
Kuid j tan teile oma sü dame, | |
kuhu noaga kraapisin nime, | |
see m letab mind, see m letab teid, | |
et truuks j in endale. | |
Kas mul t esti hundi sü da sees?! | |
Lase, de, mul ra minna, | |
mul ei ole sinu meelt, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! | |
Tuul see ulub minu nime, | |
ü ksildus on kaaslaseks, | |
l hen ü ksi metsa ra, | |
hundi sü da sees! |