Saaremaal kaks kuulust venda, kellest räägitakse mõnda - noorem Leiger, vanem Tõllus, kes ka vahest hullust möllas. Leigrist vennal Hiiumaal Tõll käis võõrsil igal aal. Sammus läbi mereveesta - Soela väin ei pea ju meesta. Taskus õlut täis pool vaati, lained käisid vasta kooti, viiesüldne palk old kepiks aga mitte käima-abiks. Oli Tõll vast näljane - pani liha tulele ja kui leem ju vahtu lõi, Tõllus Hiiust kapsid tõi. Tõllu väga kartsivad võerad maaletungijad - põgenesid sedamaid kui ta nime kuulda said. Enne surma rääkind Tõllus, Saare rahvast õpetanud - matke mind mu rohuaeda. kui teil sõda ehk muud vaeva, hüüdke mind mu haua juures. Siis ma tõusen kohe üles! Tahan vaenlased kõik võita, oma rammuga teid aita!